Segakoor Noorus

Koorist

Segakoor Noorus...

… on enam kui pool sajandit tagasi ellu kutsutud hulk meeletu lauluinnuga noori inimesi. Lähtuvalt koorile pandud nimest ning kurvast tõsiasjast (mis kajastub ka koori motos), et keegi ei püsi noorena korraga järjest üle 30–40 aasta, on koori liikmestik pidevas muutumises. Uusi „noori“ lauljaid oodatakse iga aasta sügisel ja talvel, sõltumata soost, eluvaldkonnast või perekonnaseisust. Tingimusteks on aga, et lauluind peaks ületama keskmise Eesti inimese rahahimutaseme ning teiseks oluliseks eelduseks on raskemat sorti viisipidamine. Ei tee halba ka kerge nooditundmine, prooviskäimise fanatism ning meeletu esinemistahe.

Liikmed

Segakoor Nooruse lauljat iseloomustab meeletu kontsentratsioon proovides, tohutu erksus koorilaagrites ning piiritu rõõmsameelsus ja hoogne kaasaelamine esinemistel. Peale selle on eranditult kõik lauljad absoluutse kuulmisega ning evivad Sibeliuse akadeemia V kursuse magistrandi teadmisi muusikast ja muusikateooriast. Samuti on neil supermälu ning nad ei unusta eales ühtki õpitud pala. Seega ei pane keegi imeks, kui mõnikord tekib raskusi dirigendi palvega laulda hääleharjutuseks harmoonilist minoori – nii labase ülesande sooritamiseks on Nooruse lauljad lihtsalt liiga andekad.

Soprani häälerühm

...koondab kõige heledamate häältega kaunitare. Nende tekitatud heli on kui sooja päikese rõõmus sillerdus tuulte lihvitud ja sulavast lumest kergelt niisutatud mäekristallidel. Igaüks neist on mõõtmatu koorilaulutaeva ere täht, kes helkides ja helendades muudab oma kauni partii surematuks.

Altide häälerühma

...kume ja mahe tämber viib kuulajad lapsepõlveradadele uitama. Emalikult ja soojalt sisendavad nad usaldust ning turvatunnet, mida tänapäeva keerulises maailmas on niivõrd raske leida. Nooruse koori altide hääl ümbritseb kuulaja kui pehme kašmiirsalliga. Nende esitusest lausa õhkab sooje suviseid pärastlõunaid kodumaa kaunitel puisniitudel.

Tenorirühm

...koosneb eranditult suurepärastest solistidest, kelle üle oleks kade iga maailma nimekas ooperimaja. Nende tämber võib kõlada kui surmaootel fauni dramaatiline hüüatus või nagu hästi välja puhanud rüütli kauatehtud ja kaunikene luuletus oma südamedaamile. Pole rolli, mida tenorid ei suudaks oma häälega täiuslikult kuulajani tuua.

Basside ja baritonide

...võimas ja täpne sõjahüüd võib läbistada iga konkurendi lihasmassi, luustikust rääkimata. Oma tugevatel ja mehelikel häältel kannavad nad kogu koorilaulu kõige vastutusrikkamat rolli – olla põhi, tugi ja alus. Nad seisavad vankumatult ja kindlalt kui Atlas, hoides oma õlul tervet taevalaotust.

Nooruse vaimu kannavad endas:

Sopranid - Heidi Pähn, Kaisa Laht, Kati Päike, Katri-Helena Siirak, Katrin-Kriss Siibak, Mari Kareda, Marilis Aasa, Sandra Laura Luhtein, Tene-Riin Vaarmann

Aldid - Alexandra Anett Sannik, Ann Tammoja, Grete Taro, Helen Kommussar, Ingrid Põldoja, Juuli Puusepp, Mari-Liis Dolenko, Merit Rist, Pille Adra, Piret Lepik, Signe Luuk

Tenorid - Ake Lang, Artur Laasik, Sander Paling, Tõnis Sarap

Bassid/baritonid - Adam Cullen, Asko Aasa, Johannes-Madis Aasmäe, Madis Linnamägi, Martin Miido, Reimo Piir

Tuntumaid nooruslasi läbi aegade:

Anneli Peebo, Boris Lehtlaan, Valdur Laid, Priit Pajusaar, Imre Sooäär, Aivar Surva, Tauri Tallermaa, Krista Lensin, Mikk Üleoja, Sulo Tintse, Priit Rebane ja paljud, väga paljud teised.

Dirigendid

Maarja Helstein

...alustas Nooruses abidirigendina 2009. aastal ning on peadirigent 2012. aastast. Ta on õppinud dirigeerimist Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis (õpetaja Triin Koch) ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (prof Ants Soots), mille magistrantuuri (cum laude) lõpetas ta 2019. aasta kevadel. Lisaks on ta õppinud laulmist Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis (õpetaja Heli Veskus).

Maarja on olnud Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori vilistlaskoori koormeister (2007–2009) ning Uue Maailma Segakoori (2009-2010) ja Sisekaitseakadeemia koori (2012–2013) dirigent. Alates 2016. aastast töötab ta lauljana Eesti Filharmoonia Kammerkooris.

2014. aasta jaanuaris, Eesti Kooriühingu aastapreemiate jagamisel, pälvis Maarja aasta noore dirigendi tiitli ning 2017. aasta juunis, rahvusvahelisel koorikonkursil Ave Verum (Austrias), parima dirigendi preemia (Conductors Promotion Prize). 2018. aastal oli Maarja Gustav Ernesaksa Fondi õppestipendiumi laureaat.

Taavi Hark

...on õppinud dirigeerimist Tallinna Muusikakeskkoolis (õpetaja Anneli Mäeots) ja täiendanud end Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis klassikalise laulu erialal (õpetaja Tarmo Sild). Praegu õpib Taavi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias muusikateaduse erialal.

Taavi on laia huvideringiga muusik, kelle tõsisem kirg muusika vastu algas Tallinna poistekooris lauldes. Poistekoorile järgnesid klarnetiõpingud (Vabariikliku konkursi II koht) ja arenes huvi dirigeerimise vastu.

Musitseerimise kõrval vaimustab Taavit muusikast lugemine ja kirjutamine, mis muuhulgas väljendub kaastööde kirjutamises ajakirjale Muusika. 2016. aastal pälvis Taavi preemia kultuurilehe Sirp muusikakirjutiste konkursil.

Ajalugu

60 aastat nooruslikku Noorust

1959 novembris asutati segakoor NOORUS. Esimene dirigent oli AUGUST LÜÜS. Esimesest proovist võttis osa 22 lauljat.
1960 jaanuar – esimene avalik esinemine. Lauljaid oli juba 78.
1963 autasustati koori ENSV Ülemnõukogu aukirjaga, kaks aastat hiljem sai koor rahvakollektiivi nimetuse.
1966 alustas Nooruse juures abidirigendina tööd MAIE KIVITA.
1969 esimene suurem võit - koor saavutas juubelilaulupeo võistulaulmisel II koha.
1970 sügisel esineti iseseisva programmiga Kesktelevisioonis.
1976 toimus koori elus väga tähtis sündmus: sel aastal ühinesid segakoor Noorus ja Tallinna 22. keskkooli (praegune Westholmi gümnaasium) segakoor Kevade ning tekkis nn Uus Noorus. Koori juures jätkas abidirigendina Maie Kivita, uueks peadirigendiks sai ENE ÜLEOJA; Noorus pälvis ÜLKNÜ Keskkomitee aukirja.
1981 Celjes (Jugoslaavia) koorikonkursil I koht.
1982 Mart Saare 100. sünniaastapäevale pühendatud koorikonkursil I koht.
1988 Neerpeltis (Belgia) I koht, koorifestivalil Tallinn ‘88 I koht ja Budapestis (Ungari) I koht.
1991 Arnheimis (Holland) I koht; uueks peadirigendiks sai RAUL TALMAR, kes seni oli kooritööst osa võtnud lauljana.
1994 Riva Del Garda (Itaalia) II koht.
1995 Corkis (Iirimaa) II koht.
1998 Rhodosel (Kreeka) III koht.
2002 Schuberti Festivalil Viinis (Austria) II koht.
2003 Gatchinas Noorte Muusikafestivalil parima vaimuliku teose ettekandmise tunnustus.
2004 kontsertreis Saksamaale Euroopa Liiduga ühinemise auks korraldatud pidustustele.
2008 kammerkooride festival Põltsamaal - A-kategooria III koht ja pääs Grand Prix’ vooru.
2010 kammerkooride festival Haapsalus, A-kategooria I koht ja pääs Grand Prix’ vooru.
2012 uueks peadirigendiks sai MAARJA HELSTEIN, kes oli seni tegev abidirigendina.
2013 uue omaloodud kontserdisarja “Luuletajad Eesti muusikas” esimesed kontserdid (pühendatud Ernst Enno luulele); rahvusvahelisel koorifesivalil Bielsko-Białas (Poola) kulddiplom.
2014 rahvusvahelisel kooribiennaalil Tonen2000 Naaldwijk'is (Holland) 1 hõbe- ja 2 kulddiplomit ehk üks III ja kaks II kohta.
2015 rahvusvahelise koorifestivalil “Tallinn 2015” kammerkooride kategooria IV koht; kontserdisarja “Luuletajad Eesti muusikas” kontserdid, pühendatud Marie Underi ning Henrik Visnapuu luulele.
2016 rahvusvahelisel koorikonkursil “International Baltic Sea Choir Competition” VI koht.
2017 rahvusvahelisel koorikonkursil “Tallinn 2017” kammerkooride arvestuses V koht; Rahvusvahelisel koorikonkursil “Ave Verum
2018 rahvusvahelisel koorikonkursil “City of Derry International Choir Festival
2019 Mariliis Valkoneni “Lendutõus” ettekanne ning salvestamine. Nooruse uue plaadi salvestus.

Dirigendid ja abidirigendid läbi aegade:

August Lüüs, Peeter Perens sen., Maie Kivita, Ene Üleoja, Merike Toro, Aime Pärisalu, Lauri Sirp, Aivar Leštšinski, Raul Talmar, Janne Fridolin, Kristiina Poska, Susan Lahesalu, Eveliin Öövel, Jana Perens, Maarja Helstein, Markus Leppoja, Hendrik Ojasaar, Taavi Hark.

Hääleseadjad:

Ludmilla Issakova, Anja Riska, Uku Joller, Kalev Keeroja.

Repertuaar:

Läbi aegade on Nooruse repertuaaris olnud kindel koht suurvormidel, nagu Johan Sebastian Bach “Magnificat”, Antonio Vivaldi “Gloria”, Marc-Antoine Charpentier “Te Deum”, ja “Messe de minuit”, Georg Friedrich Händel ”Messias”, Maurice Durufle “Requiem”, Arvo Pärt “In Principio”, Eino Tamberg “Amores”, Urmas Sisask “Näärioratoorium”, “Missa nr 2”, Rein Rannapi kantaat “Ilus maa”, Alo Mattiiseni risotooriumid “Roheline muna”, “Näärmed” ning teised.

Traditsiooniliselt on koori repertuaari kuulunud ka kergemuusika. Nii on juba pikka aega kavas A. Männiku seaded R. Valgre lauludele, popurrii ansambli ABBA lugudest ning vokaalgrupi The King Singers biitlite-tõlgendused.Eriti südamelähedastest lauludest on kokku pandud ka lauluvihikud pealkirjaga „Noorus laulab” ja “Noorus laulab II”.

Viimase kümne aasta jooksul on Noorus keskendunud suuresti uue muusika esitamisele ning Eesti noortelt heliloojatelt on tellitud hulk teoseid, millest mõned jõuavad ka 2019. aastal välja antavale plaadile. 2013. Aastal kutsus Noorus ellu kontserdisarja “Luuletajad Eesti muusikas”, mille raames on seni antud kontserdid olnud pühendatud Ernst Enno, Marie Underi ning Henrik Visnapuu luulele.

CD-d:

Esikplaat 1990, “Jõulumuusika” 1997, “Roheline Muna. Näärmed” 2000, “Salanaine” 2005, “Lapsemeelsed jõulud” 2007, “Läbilõige” 2009.